.tmb-250x190.jpg?sfvrsn=10b00806_1)
Katustega seotud ohutuse võib jagada kahte valdkonda. Esimene hõlmab ehitusetappi, teine aga maja eluiga kogu selle kasutamise ajal.
Katuseohutus on osa tööohutusest
Ehitusjärgus on katuseohutus osa tööohutusest, mis hõlmab katusekatte, vihmaveesüsteemide ja katuse turvatoodete ohutut paigaldamist. Paljudes riikides on tööohutusalased eeskirjad seadustega sätestatud, riigiti need erinevad. Kui Eestis on seadused leebemad, siis näiteks Soomes ei ole lubatud katust redelilt üldse paigaldada, kuna võrreldes tellingute kasutamisega kaasneb sellega suurem kukkumisoht.
Inimeste käitumisel on õnnetuste esinemisele suur mõju. Hinnanguliselt on 80–90 protsenti kõigist õnnetustest põhjustatud eeskirjade eiramisest. Ehitusjärgus on kõige tüüpilisemad õnnetused komistamised, nikastused ja lõikehaavad, mis juhtuvad sageli seetõttu, et tööplatsil ei peeta korda ega järgita ohutusnõudeid. Katuselt alla kukkumine on kõige tõsisem õnnetus, mis ehitusjärgus juhtuda võib.
Lumises kliimas juhtuvad õnnetused ehitusetapis tavaliselt kevadel, kui lumi on just katuselt ära sulanud. Sel ajal võivad töötajad katusel liikudes tunda kergesti petlikku turvatunnet, mis suurendab õnnetuste juhtumise tõenäosust. Teine aeg, mil õnnetused on tõenäolisemad, on pühadejärgne periood, mil inimesed ei ole veel turvarutiiniga uuesti harjuda jõudnud.
Kohalikud seadused näevad küll paigaldustöödel ette ohutusmeetmeid, kuid tööandja on kohustatud koostama ka töökoha ohutusplaani.
Ruukki katusepaigaldusobjektidel on ohutus alati esikohal. Ohutusmeetmed põhinevad tööohutusplaanil, mida toetavad regulaarsete ajavahemike järel korraldatavad koolitused ja ohutusnõupidamised. Nendel kohtumistel arutavad meeskonnad ohutusküsimusi. Ruukki nõuab oma töötajatelt tööobjektidel viibides minimaalseid ohutusnõudeid ületavate isikukaitsevahendite kasutamist. Objektidel viiakse korrapäraselt läbi ka kontrolle.
Ohutus valmis katustel
See, kas katusel töötamine ja liikumine toimub ohutult, sõltub iga töötaja käitumisest ja ohutusnõuete mõistmisest. Valmis maja ohutusnõudeid reguleerivad ehitusseadused. Hoonet peab olema ohutu kasutada ja hooldada kogu selle elutsükli vältel ning see on eriti oluline hoone nendes tsoonides, kus õnnetuste tõenäosus on suurem, näiteks katusel.
Ohutust suurendavate meetmete hulka kuuluvad katuse turvatooted, nagu käiguteed, katuse- ja seinaredelid ning kukkumiskaitse süsteemid. Sageli juhtub, et pärast ehitise valmimist pööratakse katuse ohutusele vähem tähelepanu kui pöörati ehitusjärgus. Seda eriti siis, kui otsuste tegemisel juhindutakse pigem kokkuhoiust, mitte ohutusest.
Miks on vaja katusele minna ja kes katusel töötavad? Kõige sagedamini töötavad katustel korstnapühkijad ja katusepuhastajad. Neilt kogutud andmete põhjal on katustel aset leidnud tööõnnetuste levinumad põhjused seotud käiguteede ja redelitega. Tavaliselt on tegemist kukkumise tulemusel saadud tugeva löögiga. Kusjuures enamikul juhtudel vigastatakse käsi ja jalgu. Seega võib öelda, et parim viis katuseohutuse edendamiseks on ennetada käiguteedelt kukkumist ning rajada sobilikud katusele ja katuselt alla viivad turvatooted.
Hoone elanike turvalisust saab parandada ka tehniliste abinõudega, näiteks katusele paigaldatud turvatoodetega. Selliste seadmete hulka kuuluvad kukkumist takistavad turvatrossisüsteemid, libisemisvastased redelid ja lumetõkked. Lumistes piirkondades võivad õigete mõõtmetega, kogu katust katvad lumetõkked takistada lume ja jää jalakäijate peale kukkumist.
Ruukki pakub oma klientidele terviklikke katusepakette. Nende hulka kuuluvad lisaks katusematerjalidele ja vihmaveesüsteemidele ka katuste turvatooted. Redelid, katusesillad ja näiteks SafeGrip libisemisvastane redel lisavad turvalisust nii elanikele kui ka katusel töötavatele inimestele.
Riskikäitumises mängib suurimat rolli inimeste suhtumine. Riskantsest käitumisest tulenevaid õnnetusi saab aga ennetada nii sobivate katuseohutustoodetega kui ka ohutusjuhiste järgimisega.