Katuse hooldamine

Et tagada katuse toimivus ja pikk kasutusiga, tuleb katuse olukorda regulaarselt kontrollida. Üldjuhul uhub vihmavesi suurema saaste maha, kuid ainult vihmaveele loota ei saa! Seepärast tuleb vähemalt kord aastas katus ja vihmaveerennid puulehtedest ja muust prahist puhastada.

Lume eemaldamine

Üldjuhul lumi ei kogune värvitud katusele (libiseb alla) ega ületa seetõttu katusekonstruktsiooni kandevõimet. Sellegipoolest, kui lume eemaldamine on vajalik, siis on katuse tervise huvides on soovitatav jätta sinna vahemalt 10 cm lumekiht - see kaitseb värvkatet lume eemaldamise ajal (sh. katusel kõndimine ja võimalik pinnakatte kahjustamine koristusvahenditega).

Iga-aastane hooldus

Visuaalselt tuleks katusekatte üldpilti hinnata vähemalt korra aastas. Garantiiperioodi ajal tasub põhjalikumalt katuse seisukorda uurida iga viie aasta tagant. Garantiiperioodi lõppedes iga kahe aasta tagant.

Värvkattega katuseprofiilidele avaldavad mõju õhus leiduvad väävli-, kloori- ja lämmastikuühendid, mitmesugused soolaühendid, mustus ja tahm. Vee ja päikese UV-kiirguse koosmõjus kahjustavad need ühendid värvkatet. See mõju on suurem kohtades, kus vihmavesi ei pese saasteid korralikult maha. Kõige probleemsemad kohad katuses on mõlgid ja kriimustused, kus saasted puutuvad kokku värvkatte all oleva tsingiga ning võivad seda kulutada. Samuti seovad paljud saasted vett, mis võib põhjustada märjal kohal rooste tekkimist. Õhusaaste mõju on kõige suurem mererannas ja tööstusettevõtete läheduses. Eriti probleemsed on väävlit ja kloori sisaldavad saasted ehk siis väävlit sisaldavaid kütteaineid kasutavate jõujaamade läheduses.

Kuigi arvatakse, et teraskatus ei sammaldu, on ka selle katusematerjali üks vaenlaseid roostetamise kõrval just sammaldumine. Puudulik sademete äravool ning katuse kohale kaardunud kõrged laialehelised puud loovad samblale soodsad eeltingimused. Katuse sammaldumist soodustab eelkõige liigniiskus, päikese vähesus - just põhjapoolsed küljed, suured puud ja puudulik katuse puhastus.

Kuigi katusele iga päev ei ronita, tuleks katust siiski puhastada vähemalt korra aastas, siis kui enamik lehtedest on langenud. Okstest ja vettinud lehesodist tuleb ära puhastada ka veerennid, sest needki on heaks kasvukohaks samblale. Kui aga katusel on märgata juba sammaldunud alasid, siis ei tohiks asjaga kauem viivitada, vaid tegutseda kohe.

Puhastamine

Mustuse ja plekkide eemaldamiseks on soovitatav kasutada pehmet harja ja vett. Samuti võib kasutada survepesurit (kuni 50 baari). Katuse pesemisel või survepesuri kasutamisel tuleb vett suunata ülevaltpoolt allapoole, et tagada puhastusaine jääkide täielik eemaldamine ning et vältida liitekohtade, läbiviikude jms kohtade läbijooksu (eriti survepesuri puhul!). Raskemini eemaldatavast mustusest saab lahti värvitud pindade puhastamiseks mõeldud spetsiaalse katusepesuaine abil. Pesuvahendi kasutamisel järgige selle kasutusjuhiseid või võtke ühendust pesuvahendi tootjaga, et selle sobivust kontrollida.

Püsivaid lokaalseid plekke on võimalik maha hõõruda lakibensiini kastetud riidelapiga. Pesu lõpus tuleks katuseplaadid ülalt alla ära loputada tagamaks, et kogu puhastusvahend on eemaldatud. Viimaks loputage vihmaveesüsteemid veega läbi.

Parandusvärvimine ja ülevärvimine

Paigaldustööriistade vale kasutamine, teraslehtede vigastamine transpordi ja paigaldamise käigus, nende lõikamine ja isegi liivased jalatsitallad võivad tekitada värvipinnale kriimustusi, mõlke, rebendeid. Vigastatud kohale koguneb mustus ja niiskus püsib kahjustatud kohas pikka aega. Parandamata pinnakahjustused lühendavad katuse eluiga, seepärast tasub need eemaldada võimalikult kiiresti.

Värviparanduseks puhastage kahjustatud kohad lakibensiiniga ja värvige see värvitud pindade parandamiseks sobiva värviga (parandusvärv) kuni paar korda üle. Kasutage võimalikult väikest pintslit. Kui kahjustus ulatub ainult kruntvärvini, piisab ühest värvikihist. Kui kahjustus ulatub aga läbi kogu värvkatte kuni tsingikihini, tuleb pärast esimese värvikihi kuivamist kanda peale ka teine värvikiht.

Mõnikord, eriti madala kaldega katuste puhul, võib profiili räästastel ilmneda nn räästakorrosioon, mille puhul profiili lõigatud räästaserv hakkab roostetama. Selle takistamiseks värvige räästa lõikeservad pärast katusekatte paigaldamist üle. See on äärmiselt soovitatav juhul, kui hoone asub mere läheduses. Juba tekkinud räästakahjustuse puhul tuleb enne värvimist lahtikoorunud värv eemaldada ja rooste maha lihvida.

Katuse täielikuks ülevärvimiseks puhastatakse värvipind spetsiaalse pesuainega. Mõne minuti pärast loputatakse pesuaine hoolikalt veega ülevalt alla maha. Loputatakse ka vihmaveerennid ja -torud. Pärast kuivamist võib katuse üle värvida. Värvimiskordade arv sõltub värvi katvusest, värvitooni muutumise korral tuleb tõenäoliselt värvida kaks korda. Enne kui otsustate kogu katusepinna uuesti üle värvida, tuleks kontrollida, et pinnakattes pole suuremaid kahjustusi, kuhu on tekkinud roostet. Kui pinnakattes on märkimisväärseid defekte või see on ebaühtlaselt pleekinud, tuleks võtta ühendust katusekatte müüja klienditeenindusega, et hooldusvõimalused läbi arutada.

Värvkatte vastupidavust mõjutavad hoone asukoht, katuse kalle, ehitusviis, paigaldusvõtted, pinnakatte tüüp ja värvitoon. Kõige suurem koormus langeb katusepinnale lõunapoolsel küljel, eriti tumedamate värvitoonide korral. Teatud pindade pleekimist on märgata 10–15 aasta pärast, kuid üldiselt on 15 aasta möödumisel muutused väga väikesed. Rusikareeglina tuleb tumedad toonid üle värvida varem kui heledad.