Jätkusuutlikust tootmisest räägib tänaseks iga endast lugupidav tootmisettevõte. Ka Ruukki. Miks see teema nii teravalt esil on ja milliseid käegakatsutavaid samme me astume? Kohe selgitame lähemalt.
Jätkusuutlik tootmine tähendab lihtsamalt öeldes seda, et lisaks tänasele mõtleme ka homsele. Mida saame ära teha, et meie tegevus loodust võimalikult vähe kahjustaks? Kuidas tarbida vähem ressursse? Mis saab toodetest siis, kui nende kasutusiga on lõppenud? Just selliseid küsimusi jätkusuutlik tootmine käsitlebki ning üritab leida vastuseid, mis on kõigi huvides.
Ka Ruukki on mõned konkreetsed eesmärgid juba paika pannud. Neist peamine on vähendada oma süsinikujalajälge 2026. aastaks 25% võrra.
Olulisim on loodust säästa
Kõigile on selge, et loodusressursse igavesti ei jagu, mistõttu tuleb nendega säästlikult ümber käia. See puudutab maavarasid, aga ka energiat, mida toodetakse sageli just fossiilkütustest.
Teine tähtis faktor on kliimasoojenemine – selle aeglustamine on meie kõigi ühine eesmärk. Küllap on igaüks kodusteski tingimustes tundnud, et loodussõbralikud valikud ei ole alati kõige soodsamad. Nii on see ka suurtootmises.
Ent ehkki keskkonnasäästlikkus ei ole alati odav, lähevad ettevõtted seda teed tarbija soovil. Keskkonnasäästlikkust nähakse lisaväärtusena ja vastutustundlik tarbija on selle eest valmis ka rohkem maksma. Siiski liigub Ruukki oma eesmärkide suunas sammhaaval, et hoida toodang vaatamata maksimaalsele loodussäästlikkusele tarbija jaoks taskukohane.
Suured tegijad peavadki vastutama
Suure ettevõttena näeme, kui oluline on see, et võtaksime väärilise vastutuse. Ambitsioonikaid jätkusuutlikkust puudutavaid eesmärke seades saame olla teerajajaks. Muidugi sõltub looduse hoidmine meist kõigist üksikult. Igaüks teab, et suitsukoni tuleks maha viskamise asemel poetada prügikasti ning et igas majapidamises võiks prügi sorteerida jne. Aga veelgi olulisem on, et just suurettevõtted ja tootmised enda mõju teadvustaksid, sest märgatavaid muutusi saavad tuua eelkõige nemad.
Ruukki alustas jätkusuutlikkust toetavate tegevuste kaardistamist 2021. aastal. Vaatasime üle oma toorained, tootmise, transpordi, paigalduse ning ühtlasi ka kõik hoonete ekspluatatsiooni ning ehituskomponentide taaskasutust puudutavad faktorid. Seda nii Soome, Poola, Rootsi kui Eesti tehastes. Ükskõik kui väikse mõjuga tegevus ka ei tundunud – kui tuvastasime, et mõju keskkonnale on olemas, siis võtsime selle ka fookusse.
Näiteks kasutame nüüd mitme tehase tõstukites taastuvkütust. Võrreldes tavalise fossiilkütuse kasutamisega eraldub taastuvkütuse kasutamisel 90% vähem süsinikuheitmeid. Oleme parandanud tehaste energiatõhusust ning hoo on sisse saanud ka üleminek rohelisele energiale. Pärnu tehas töötab juba teist aastat 100% roheenergial.
Vähem raiskamist
Lisaks pöörame senisest rohkem tähelepanu tootmise käigus tekkivatele jääkidele. Oleme vähendanud nii teraspleki kui ka mineraalvilla jääkide tekkimist. Kus võimalik, oleme pakenditest täielikult loobunud. Kus võimalik, kasutame väiksemaid või loodussõbralikumaid pakendeid (plastiku asemel on kasutuses bioloogilised pakkematerjalid). Tulemuseks on vähem prügi, aga ka väiksemad pakendamise kulud.
Mõnel juhul aitab jätkusuutlik valik pikas perspektiivis ka tootmiskulusid kärpida. Näiteks päikesepaneelidega saame ise rohelist elektrit toota ja peame seda vähem sisse ostma. Kui asendasime tehase (mh ka Pärnus) valgusallikad LED lampidega, vähenesid elektriarved märgatavalt. Selliseid näited on veelgi.