Ringlust võimaldavad ehitusmaterjalid ei ole head mitte üksnes keskkonnale, vaid võivad tuua ka ärilist edu ning parandada organisatsioonikultuuri. Kuid uute jätkusuutlike ehitusmaterjalide kasutuselevõtt eeldab koostööd. See oli sõnum, mis jäi kõlama ehitusmessil Nordbygg 2024, kus Ruukki, Isover/Saint Gobaini ja SSAB esindajad arutasid, kuidas luua koos jätkusuutlikke võimalusi ja protsesse, mis võimaldaks tootjatel valmistada taaskasutatavaid tooteid, tegemata seejuures järeleandmisi kvaliteedis.
Nordbygg 2024 tõi kokku palju osalejaid ning selle keskmes oli jätkusuutlike ehitusmaterjalide tootmist puudutav koostöö. Taoline koostöö on kestnud juba üle 10 aasta, kuid on täna asjakohasem kui kunagi varem. Arutelu all olid Ruukki Life paneelid, mida on võimalik toota ringluses olevatest materjalidest, kasutades SSAB heitevaba terast ja klaasvilla, mis on valmistatud üle 70% ulatuses ümbertöödeldud klaasist.
„Ehitustööstus on traditsiooniline majandusharu, mis kasutab konventsionaalseid materjale. Selle tootega oleme näidanud, et vanu mustreid ja protsesse on võimalik muuta, pannes arendustegevus liikuma jätkusuutlikuma ehituse suunas,“ ütles Ruukki Scandinavia toodete ja jätkusuutlikkuse juht Rasmus Larsson.
Jätkusuutlikud ehitusmaterjalid: nõudlus ja ärilised väljavaated
Mortarsi ja Saint-Gobain Nordic & Baltic’u toodete ja innovatsiooni direktori Viktor Laxi sõnul on Isoveri klaasvillal keskkonna vaates mitmeid hüvesid.
„Meie klaasvill on valmistatud vähemalt 70% ulatuses ümbertöödeldud klaasist. See on suurepäraste soojusomadustega, mis vähendab energiatarbimist, summutab edukalt müra ning on kõrge tuleohutustasemega. Samuti vajab see minimaalset hooldust ning täidab oma eesmärki terve hoone eluea vältel. Klaasvilla toodetakse lokaalselt, fossiilivaba elektri abil, mis tagab täieliku elutsükli kontrolli,“ selgitas ta.
„Koos Ruukkiga, kellega meil on pikaajaline partnerlus, nägime võimalust klaasvilla kui soojustusmaterjali edasi arendada, et see vastaks välisseinana kasutatavatele sandwich-paneelidele seatud rangetele nõuetele,“ lisas ta.
Hoogustab kliendi konkurentsivõimet
Ruukki® Life paneele on nüüd võimalik toota SSAB ümbertöödeldud terasest, mis on valmistatud kaarahjudes, kasutades toormaterjalina vanametalli. Tootmisprotsessi käigus tarbitakse üksnes fossiilivaba elektrit ja biogaasi. Tulemuseks on teras, mis on praktiliselt nullheitega.
„Järgmise sammuna hakkame kasutama toormaterjalina rauapelleteid. See tähendab, et kõik traditsioonilised, juba 14. sajandist kasutusel olevad kõrgahju meetodil põhinevad protsessid tuleb asendada tehnoloogiaga, mis kasutab rauamaagi redutseerimisel fossiilivaba vesinikku. Väikses mahus toodetakse terast selliselt juba täna. Kaubanduslikus mahus loodame SSAB fossiilivaba terast pakkuda 2026. aastal,“ ütles SSAB jätkusuutliku äri juht Thomas Hörnfeldt.
„Meie eesmärk on aidata tõsta oma klientide konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkus mängib selles olulist rolli,“ lisas ta. Fossiilkütusevabast terasest ehitusmaterjalid on osa Ruukki eesmärgist aidata ehitustööstusel liikuda süsinikuneutraalsuse poole. Põhjamaa riigid, eriti Rootsi ja Norra, on jätkusuutliku ehituse teenäitajad. „Taolist tüüpi toodete järele on suur nõudlus. Antud projekt on suurepärane näide sellest, kuidas nõudlust veelgi suurendada, tehes koostööd kogu väärtusahelaga,“ kommenteeris Rasmus Larsson.
Eesmärgid olgu julged
Kõik kolm nõustusid, et selgus ja läbipaistvus on toodete usaldusväärsuse osas võtmetähtsusega. Kui meestelt küsiti, mida nad kogu protsessi käigus õppinud on ja kuidas nad plaanivad ehitustööstuse jätkusuutlikumaks muutmisega jätkata, toonitas Thomas Hörnfeldt julgete eesmärkide olulisust.
„Eesmärgi hakata tootma fossiilivaba terast seadsime endale juba varakult, täpsemalt 2016. aastal. See on olnud ettevõtte siseselt üüratu suureks tõukejõuks, muutes meid ühtlasi ka väga atraktiivseks tööandjaks. Töötajate hulgas tuntakse selle üle uhkust,“ sõnas Hörnfeldt.
Nii Viktor Lax kui Rasmus Larsson rõhutasid, et valdkonna jätkuva edukuse aluseks on koostöö. Kuna 20% kogu emissioonist tuleb ehitustööstusest, peab uute toodete arendust kiirendama, et vastata Pariisi kokkuleppe eesmärgile vähendada heitkoguseid 2030. aastaks poole võrra.
„Mitte keegi ei lahenda ehitustööstuse väljakutseid üksinda tegutsedes. Peame olema avatud koostööle,“ sõnas Viktor Lax.