BIM-i (Building Information Modeli) kasutamine teeb revolutsiooni ehituse digitaliseerimises. See on kiirem ja paremini hallatav kui tavapärane projekteerimine, projektimuudatustega kaasnev stress ei ole nii suur. BIM on digitaliseeritud infokogum, mis hõlmab kogu hoone elutsüklit ja ehitusprotsessi. Info on saadaval alates ehituse algusest kuni lammutusetapis langetatavate ringlusse suunamise otsusteni.
„Ainuüksi hoone 3D-kujutisest veel ei piisa, et see oleks BIM, sest pilt vajab infot selle kohta, mida ehitamisel kasutatud on. Alles siis võime rääkida infomudeli kasutamisest. Info on olemas kõige kohta, alates karkassist kuni fassaaditoodete ning isegi mehaanika- ja elektrilahendusteni,“ selgitab Pasi Kivimäki.
Pasi Kivimäki on alates 2002. aastast töötanud Swecos BIM-i eksperdina, kuid maketid on teda võlunud juba lapsepõlvest. Selles mõttes on tal vedanud, sest need on osaks ka tema tööst – nüüdsel ajal küll digitaalselt.
„Ma olen selline inimene, et tahan kogu aeg midagi uut luua, ja tavaliste BIM-i kasutajatega võrreldes olen ma sammuke ees, mis eelkõige on kasulik meie klientidele,“ ütleb ta.
Korraliku tootekogu loomine
BIM-is valitakse tooteid tootekataloogidest, mis on sujuva projekteerimistöö aluseks. Milline tootekataloog muudab töö sujuvaks? Ja milline mitte?
„Hea tootekataloogi näitaja on see, et kogu oluline teave on juba lisatud ja info on ajakohane. Liiga palju infot ja selline teave, mida projekteerijad ei vaja, aeglustab kasutamist,“ toob Pasi Kivimäki näite.
Ruukki tooted on seni olnud saadaval Reviti, AutoCadi ja Archicadi prgrammides ning alates 2020. aasta sügisest ka Tekla programmis. Pasi Kivimäki ütleb, et tema tegeles Ruukki toodete Teklasse eksportimisega ning märgib, et see samm on oluliselt suurendanud Ruukki toodete kasutamist.
Tööriist võimaluste võrdlemiseks
Arhitektuurilise projekteerimise ja ehitamise regulatsioonid seavad projekteerija töötempole harilikult oma piirid. Kui kasutatavad komponendid ei ole küllalt täpselt määratletud, omandab BIM aga uue väärtuse.
„Ideaalis on klient paika pannud hoonekomponentide miinimumnõuded ning seejärel võib projekteerija kaaluda alternatiive, mida on võimalik eri toodetega teostada, valides koostöös kliendiga parima variandi. Lisaks, kuna toodete hinnad on teada, on kohe võimalik määrata ka hinnaklass. Ja kui on vaja teha muudatusi, siis on neid infomudeli abil lihtne sisse viia,“ ütleb Pasi Kivimäki.
Igas mõttes kasulik
BIM kiirendab projekteerija tööd ja muudab selle fokuseeritumaks ning leevendab eeskätt muudatuste tegemisega kaasnevaid raskusi. BIM-ist on kasu nii ehitajatel kui ka tootjatel.
BIM-i kasutamine võimaldab ehitustoodete tootjatel keskenduda tähtsatele asjadele ehk tootmisele ja kvaliteedile. Planeerimiseks vajalikud ehitusmahtude andmed luuakse projekteerimisbüroodes.
Ehitajate jaoks pakub BIM täpsust, ennustatavust ja korda ehitusplatside logistikas. Süsteemis loodud teave näitab komponentide paigaldamiskohti ja paigaldusgraafikut. Kui komponentide paigaldusjärjekord teada on, saab need vastavalt ehitusplatsile tellida ja tarnida. See tagab korra ladustamisel ning on eriti kasulik tihedalt hoonestatud linnapiirkondades, kus laoruumi lihtsalt ei ole.
Ka suuremahulistele projektidele
BIM on juba alates 2000. aastate algusest olnud tähtis töövahend suurtes ehitusprojektides ning selle kasutamine levib järjest enam igas suuruses projektides, mis kõik hõlmavad mitmeid tegureid.
Projekteerija loob mudeli ning kõik projekti osapooled lisavad sellele oma komponente. Teatud mõttes BIM kasvab sedamööda, kuidas projekt edeneb, ja toodete arv kasvab alates karkassiga seonduvast infost kuni fassaadikattematerjalideni. Infomudeli kasutamine tagab ka läbipaistva suhtluse osapoolte vahel.
„BIM-i tasub kasutada ka suuremahulistes rahvusvahelistes projektides, kus see on muutunud järjest populaarsemaks. Suuremahulistes projektides, näiteks tehaste või elektrijaamade rajamisel, jagatakse mudel lihtsama kasutamise huvides väiksemateks osadeks,“ seletab Pasi Kivimäki.
Rahvusvaheline IFC (Industry Foundation Classes) infoedastusstandard soodustab rahvusvahelist projekteerimiskoostööd, sest infot on võimalik üle kanda tarkvarast olenemata. Näiteks Prantsusmaal AutoCadiga projekteeritud teavet saab nüüd Soome projektibüroos avada ka Reviti tarkvaraga.
Koolitus avab uued horisondid
Pasi Kivimäki leiab, et BIM-i saaks veelgi paremini ära kasutada. Samuti on ta märganud, et nn digitaalne põlvkond ei oska BIM-i alati kõige paremini kasutada. See ei ole noorte, vaid koolituse viga, sest seal ei võeta BIM-i kõiki võimalusi arvesse.
„Peamiselt on alakasutatud võimalused, mis on seotud kogu hoone elutsükliga. BIM-i kasutamine lõpeb harilikult siis, kui hoone on valmis ehitatud, ehkki loodud mudelisse saab edaspidigi infot sisestada. Infot, mis on vajalik hoone hooldamiseks ja remontimiseks,“ võtab ta kokku.