Akumulaatormahuti - uus maamärk Oslos, Norras

Hoone on tegelikult hiiglaslik akumulaator, mis on kliendi Hafslund Celsio kaugküttesüsteemide keskne komponent. Rajatise projekteerimine usaldati arhitekt Martin Bergsmark Vodde Arkitektene Astrup og Hellereni büroole, ühele Norra vanimatest arhitektuuribüroodest, mis on spetsialiseerunud tööstus- ja ärihoonete planeerimisele ja projekteerimisele. Hafslund Celsio tellimus koosnes kahest osast: kontorihoonest ja akumulaatormahutist koos sellega kaasneva pumbamajaga. Büroohoone, mis on kaetud Ruukki disainprofiiliga Cor-Ten® S7, valmis 2019. aastal.

Seejärel alustati akumulaatormahuti ja pumbamaja projekteerimistöödega. Martin Bergsmark Vodde sõnul olid kuumaveemahuti projekteerimisele kohaliku omavalitsuse poolt ette nähtud ranged esteetilised nõuded. Oluline põhjus on ehitise eksponeeritud asukoht Oslo kesklinnas, tiheda liiklusega tee ääres olles samal ajal ümbritsetud elamutega. Arvestades ümbruskonna rohmakat iseloomu, soovisid nii arhitekt Celsio kui ka omavalitsus anda piirkonnale lisandväärtust ja iseloomu. Pärast erinevate ettepanekute kaalumist otsustati tellida fassaadile kunstiteose loomine anonüümselt kunstnikult Pøbelilt, kes on tuntud oma tänavakunsti poolest.

Suure fassaadil paikneva kunstiteose realiseerimiseks vaagiti mitmeid alternatiive. Lõplik valik langes Ruukki fassaadikassettide kasuks. Materjalivalik tähendas seda, et kunstnik töötas esmakordselt nii terase kui ka perforeeringuga nii suures mastaabis, mis nõudis tihedat koostööd arhitekti ja tootja Ruukki vahel. Pøbeli töö edastati vektorfailidena, mis saadeti Ruukkile tootmiseks, kus loodi mitme erineva perforatsiooniaugu suurusega muster. Kogu projekti vältel toetas Ruukki klienti üksikasjalike ettepanekute ja lahenduste väljatöötamisega. Projekti jaoks esitas Ruukki paigaldusjuhised, mis põhinesid kliendi poolt heakskiidetud detailidel ja lahendustel.

2023. aasta kevadel toimus ehitise avamine. See energiasalvesti, mille maht on üle kaheksa miljoni liitri sooja vett, on ühendatud Celsio 70 kilomeetri pikkuse kaugküttevõrguga Oslo tänavate all, mis varustab soojusega rohkem kui 200 000 inimest Norra pealinnas.

Toode

Akumulaatormahuti: Fassaadikassett Liberta Elegant 550, perforeeritud, värvus RAL1014. Mütsprofiil, kergtala ja kandev profiilplekk T70 koos sandwich-paneeliga SPB200 WE hoone osadele.

Pumbajaam: Disainprofiil Venice S10, värvus RR31, sandwich-paneel SPB200 WE.

Büroohoone: Disainprofiil Cor-Ten® S7.

5 küsimust arhitekt Martin Bergsmark Voddele

Mis oli teie eesmärk akumulaatormahuti projekteerimisel?
Oluline oli, et see sulanduks sujuvalt Celsio kaugküttejaama teiste hoonetega. Samuti pidi see lisama midagi uut, pakkudes nii mööduvate autojuhtide kui ka kohalike elanikele silmadele esteetiliselt meeldivat vaatepilti.

Milliseid probleeme projekt tekitas?
Funktsionaalsuse, esteetika ja jätkusuutlikkuse ühendamine on alati väljakutse. Selle projekti puhul oli eriti keeruline teostada kunstiteos mahutil. Samuti oli meie kõigi jaoks uus kogemus töötada fassaadikassettidega mahutil, sest me ei olnud kindlad, kuidas need käituvad nii suurel ja ümmargusel pinnal. Oli põnev päev, kui kõik lõpuks valmis sai! Ka akumulaatorpaagi värvivalik oli keeruline, sest pidime leidma värvitooni, mis oleks piisavalt kontrastne perforeeringuga, kuid samas harmoneeruks ümbritsevaga.

Miks valisite fassaadi jaoks perforeeritud fassaadikassetid?
Valiku langetsin pärast arutelusid Ruukki'ga, kes soovitas terasest valmistatud perforeeritud fassaadikassette. Leidsin, et see on põnev toode, mida lähemalt uurida, ja veendusin, et see vastab kõigile meie kriteeriumidele esteetilisuse ja vastupidavuse osas.

Miks valisite tootjaks Ruukki?
Oleme teinud koostööd mitmetes projektides ja Ruukki on osutunud väärtuslikuks koostööpartneriks, kellel on ulatuslikud teadmised terasepõhiste ehitustoodete alal. Lisaks pakuvad nad laia valikut kvaliteetseid tooteid ja paindlikkust tarnimisel.

Kui oluline oli projektis jätkusuutlikkus?
Klient Celsio töötab aktiivselt selle nimel, et aidata nii Oslo linnal kui ka Norral täita kliimaeesmärke, muutes jätkusuutlikkuse prioriteediks. Lisaks sellele on kõikide uute hoonete ehitamisel üha rohkem nõudeid jätkusuutlikkuse kohta, eriti ELi poolt.