Kõik lumest ja jääst katusel

veebr 11, 2019

Seoses viimaste talvede rekordiliste lumeoludega on taas päevakorda tõusnud katuselt üleliigse lume ja jää koristamise teema. Palju siis lumi kaalub, kuidas ta teraskatustel käitub, kuidas tekib katusele ja vihmaveerennidesse jää, kuidas teraskatus turvaliseks ehitada ning kuidas lund ja jääd teraskatuselt ohutult eemaldada, saate teada allpool olevatest selgitustest ja nõuannetest.

Lumekoormus

Lume raskus sõltub tema veesisaldusest. Meteoroloogid mõõdavad talvel lisaks lumekihi paksusele ka tema tihedust, millest arvutatakse nn veevaru s.o kui palju ta kevadel vett "välja annab". Näiteks külmema ilmaga sadanud värske lumi on õhku täis ehk kohev. Maha sadanud lumi hakkab aga kiiresti tihenema ja muutub raskemaks. Lume tihedus (kg/m3 kohta) võib kasvada päris suureks, ulatudes märja vana lume puhul isegi kuni 400 kg/m3, moodustades ligi pool sama koguse vee kaalust.

Eestis kehtivate normide alusel võetakse lumekoormuseks maapinnal Haanja ja Pandivere kõrgustikul 175 kg/m2, Põhja- ja Lõuna-Eestis 150 kg/m2 ning Kesk-Eestis ja Saartel 125 kg/m2.

Lumekoormused maapinnal on saadud tänu pikaajaliste mõõtmistulemustele ja see on määratud 98% tõenäosusega ehk keskmiselt üks kord 50 aasta jooksul võivad ilmastikuolud olla sellised, kus normatiivsed koormused ületatakse.

Lumekoormus katusel aga ei ole sugugi sama, mis lumekoormus maapinnal ning seda arvestatakse ka hoonete projekteerimisel. Katusel lumekoormust mõjutavateks teguriteks on katuse kuju ja kalle. Mida avatum ja järsem katus, seda vähem lund jääb katuse pinnale. Keerulise kujuga (väljaehitused, neelud) ja astangutega katusel aga võib esineda hoopis lume kuhjumist. Lisaks katusel lumekoormust vähendavatele ja suurendavatele teguritele projekteeritakse katusekonstruktsioonide tugevus ka teatava varuga ehk arvestatakse igaks juhuks suurema lumekoormusega kui see on maapinnal keskmiselt. 


Lume keskmine puistemahukaal
vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006 on:

Värskelt sadanud – 100 kg/m3

Seisnud (tunde või päevi pärast sadamist) – 200 kg/m3

Vana (seisnud nädalaid või kuid) – 250-350 kg/m3

Märg lumi – 400 kg/m3

Vesi – 1000 kg/m3

 

Lumi ja jää teraskatustel

Järsu kaldega viilkatuse pinnale suur lumi tavaliselt kogu talveks pidama ei jää, esimese sula tulemusena vajub lumi kokku, katusepind muutub veest libedamaks ja lumi libiseb alla. Väljaehitistega ja sopilise kujuga katusel jääb lumi veel mõneks ajaks püsima katuseneeludesse ja väljaehitiste taha ning kõrvale.

Lamedatel kaldkatustelt lund sulailm alla ei too, lumi võib küll vajuda järk-järgult räästa poole ja ka pikalt üle selle, kuid päris puhtaks saab katus alles pärast lume täielikku sulamist.

Jää tekib katusele päikese soojuse mõjul, kui päike soojendab katusekatet ülalt poolt või katuse kehva soojapidavuse tõttu, kus konstruktsioonist läbitunginud soojus soojendab katusekatet alt poolt. Mõlemal juhul lumi sulab, voolab mööda nullkraadise temperatuuriga katusekatet alla räästa piirkonda ning külmub seal jääks. Vihmaveerennid täituvad jääga ning vee üleajamisel moodustuvad rennide külge purikad. Rennide puudumisel moodustuvad ohtlikud jääpurikad otse katuseräästasse.

Kui lund ja jääd on katusel palju, võib see liigselt  koormata katusekonstruktsioone ja tekib oht hoone stabiilsusele ning seal viibivatele isikutele.

Tunduvalt ohtlikumad on aga katusele kinnitamata koormused, näiteks tihe lumepall katuseneelus või 10 kg jääkamakad katuseräästas ja vihmaveerennis. Ehitise ohutuse eest vastustab selle omanik, kes on kohustatud koristama üleliigse lume katuselt ja eemaldama tekkinud jääpurikad.

 

Ohutuse huvides saab väga palju ära teha juba katuseehitustööde käigus või hiljem lisatöödena, näiteks:

  • Ohutuse suurendamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõkked, sest lume ja jää libisemine katuselt on igatalvine ehk tunduvalt sagedasem oht kui suur lumekoormus. Lumetõkete ülesanne on hoida lund kinni ja vajadusel purustada kõrgemalt katuseosalt allalibisev lumelaviin.
  • Katuslagi ja pööning peavad olema korralikult soojustatud ja ei tohi ära unustada katuse aluskonstruktsioonide tuulutamist.
  • Vihmaveerennide omavahelised liited  peavad olema tihedad ja rennid ning vihmaveetorude kandurite arv vastama tootja poolt soovitatule. Soovitatav on varustada rennid ja torud elektriküttekaabliga, mille abil saab jäätumispiiril hoida neis positiivset temperatuuri.
  • Kui katusel on kohad, millele võib tekkida vajadus ligi pääseda ka talvel, tuleks katusel ohutu liikumise huvides paigaldada katusesillad  ja -redelid.

 

Kuidas hinnata lume koristusvajadust

Purikad ja katuseräästast allarippuvad lumekarniise on lihtne märgata ja nende ohtlikkust hinnata, kuid lumekihi paksuse ohtlikkuse määramine on rohkem komplitseeritud. Suurest koormusest annavad märku kõvasti läbipaindunud katuseplekk, roovid ja muud kandekonstruktdioonid. Saamaks teada, kas lume kaal katusel on hoonele ohtlik, tuleks ära mõõta lumekihi paksus (meetrites) ja korrutada see lume mahukaaluga. Saadud vastus on katusel oleva lumekihi tegelik kaal. Järgnevalt tuleks üles otsida hoone projekt, kust saab teada kui suurele lumekoormusele on teie hoone kandekonstruktsioonid projekteeritud. Tasub teada, et alati projekteeritakse katusekonstruktsioonide tugevus ka teatava varuga ehk arvestatakse igaks juhuks suurema lumekoormusega kui see on maapinnal keskmiselt.

 

Lume ja jää koristamine teraskatuselt

Katusetööd on ohtlikud, seega tuleb tööde käik hoolega läbi mõelda ehk koostada riskianalüüs.

Riskianalüüs peaks vähemalt sisaldama:

  1. Töö ohutu korraldamise plaani koos võimaliku turvavarustuse kasutamisega, et tagada töötegijate  ja võimalike katuse all kõndivate inimeste turvalisus.
  2. Kvaliteetse töö teostamise plaani, et vältida katusekatte ja vihmaveerennide vigastamist ja seeläbi kahjude tekitamist ehitisele.
  3. Riskide hindamist, mis võivad tekkida lisakoormuse liikumisel katusel (inimene koos varustusega 150 kg) ja võimaliku koormuste ümberpaigutamisega katusel (lume kuhjumine või ainult lume osaline eemaldamine).

 

Tööde planeerimise käigus ehk riskianalüüsi koostamisel tuleb arvestada ka järgmiste tegurite ja nõuetega:

  1. Katusel turvaliselt kõndimiseks ja katuse hooldamiseks on eelkõige vajalikud käigusillad ja julgestusroopad koos liikuva rullikuga julgestusköie ning turvarakmete kinnitamiseks. Käigusillad peavad olema kinnitatud läbi katusepleki roovituse külge. Juhul, kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, tuleb lumekoristustööd tellida sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
  2. Ohutuse suurendamiseks ja katusepleki ning selle pinnakatte vigastamise vältimiseks ei tohiks astuda otse katuse pinnale, vaid kasutada tuleks abivahendeid (käigusillad, redelite süsteemid, harjaredelid, tõstukid jne).
  3. Kui katusepleki paksus on väiksem kui 0,7 mm ja katuse pinnale astumine on vältimatu tohib seda teha ainult roovide kohal profiili põhja astudes (roovi peale).
  4. Enne katusele minekut teha kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust). NB! Valgust läbilaskvatele plaatidele on keelatud astuda, kuna need võivad koondatud koormuse korral puruneda.
  5. Katusepleki ja selle pinnakatte vigastamise vältimiseks liigsest lumest eemaldamise käigus tuleb katusele jätta lumekiht, mis kaitseb pinnakatet lume rookimisel tekkida võivate vigastuste eest.  Lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme.
  6. Lume eemaldamine on raske ja aeganõudev töö (veerand tundi keskmise tihedusega lume kühveldamist võrdub 15-kilomeetrise sörkjooksuga).

 

Kui endal jääb nõust ja jõust puudu, tasub abikätt otsida meie partnerite hulgast.

Leia kontakt

Ohutut talve!

VIIMASED UUDISED