Kas vähese CO2-heitega ehitus ja keskkonnasäästlik ehitamine on üks ja seesama?

Jyrki Kesti, Technology Director, Ruukki
mai 17, 2019
Kas vähese CO2-heitega ehitus ja keskkonnasäästlik ehitamineEuroopas hakkab uute hoonete energiatõhususe saavutamine lähenema kuluoptimaalsele tasemele ning nüüd võetakse sihikule ehitusetapis tekkiva CO2 heite vähendamine. Ehitusmaterjalide tootmisel tekkiva süsinikujalajälje arvutamine on üsna lihtne: süsinikujalajälje määramiseks korrutatakse ehitusmaterjalide mass nende CO2 heitega kilogrammi kohta. Seega on ilmne, et tänu kergele kaalule ja väiksematele heitkogustele kilogrammi kohta on puitkonstruktsioonide süsinikujalajälg teiste materjalide omast väiksem. Tegelikkuses pole asi siiski nii lihtne, kuna süsinikujalajälje arvutamisel on palju süsteemipiiride ja erinevate olelusringi stsenaariumitega seotud küsitavusi. Ajaline perspektiiv pole süsinikdioksiidi heitkoguste puhul aga eriti lihtne. Kas tahame CO2 heidet kohe praegu radikaalselt vähendada ja mitte mõelda sellele, kuidas see mõjutaks tulevikus tekkivat heidet, või peaksime võtma arvesse heitkoguste vähendamise dünaamikat kümnete aastate lõikes?

Eri materjalidel on olelusringi eri etappides omad eelised. Puitkonstruktsioonide kasuks räägib asjaolu, et hoone kasutusea jooksul toimivad need süsiniku sidujana, kuid pärast lammutamist kasutatakse neid tavaliselt energiajäätmetena ning neis seotud süsinikdioksiid pääseb atmosfääri tagasi. Metsaraie ja puitehituse mahu märkimisväärsel suurendamisel väheneb metsade süsinikusidumise võime, kuna uuendatud mets seob sama hulga süsinikdioksiidi alles aastakümnete möödudes. Terase tootmisetapil tekib palju heidet, kuid pärast tootmist on teras ringluses praktiliselt igavesti, panustades proportsionaalselt ringlussevõetud terase kogusega tulevaste terasetootmisest tulenevate heitkoguste vähenemisse. Lisaks saab teraskonstruktsioone hõlpsasti paigaldada, nende demonteerimine toimub kiiresti ja edasisel korduskasutamisel on vaja vaid vähest renoveerimist. Lõplik süsinikujalajälg oleneb suuresti olelusringi eri etappide osakaalust. Selliseid prioriteete pole veel määratletud ning soovitav on alustada selleteemalist aktiivset arutelu, mille käigus Euroopa riigid töötavad hoonete süsinikujalajälje vähendamiseks välja siseriiklikud õigusaktid.

Säästva ehitusega tahetakse saavutada muidugi rohkem kui pelgalt süsinikujalajälje vähendamist. Kas eri hoonetüüpide süsinikujalajälje piirmäära määratlemine eraldi meetmena toob kaasa väikese süsinikujalajälje saavutamise muude säästva ehituse näitajate arvelt? Keskkonnaohutuse sertifitseerimisel vastavalt Saksamaa säästva ehituse nõukogu (DGNB) nõuetele on süsinikujalajälg vaid üks hoone keskkonnakvaliteedi elementidest. Säästva ehituse ülejäänud kriteeriumid hõlmavad hoone tehnilist, majanduslikku, käitamise ja protsessidega seotud kvaliteeti. Nende kriteeriumite täitmiseks vajalike konkreetsete meetmete hulgas on näiteks hoone kasutamise paindlikkus ja kohandatavus, müraisolatsioon, fassaadi hooldusvajadus ning konstruktsioonide lammutamine või korduskasutamise võimalikkus. Paljudele eelnimetatud kriteeriumitele vastab metallide kasutamine suurepäraselt: metallid on vastupidavad, vajavad vähe hooldust, nendega seotud jooksevkulud on madalad, samas säilitavad metallid oma turuväärtuse ja neid on lihtne suunata tagasi väärtusahelasse.

Õigusaktides sisalduv arvutussüsteem ei tohiks olla liiga keeruline, kuid on selge, et süsinikujalajälg pole ainus, mis määrab hoonete säästvuse taseme. Projekteerijatele ja kogu valdkonnale tuleb anda võimalus leida uuenduslikke ja säästvaid lahendusi kõigi materjalide kasutamiseks.
on üks ja seesama?
 

Jyrki Kesti
Technology Director, Ruukki

Contact Jyrki on Twitter: @JyrkiKesti
Email: firstname.lastname@ruukki.com

VIIMASED BLOGIPOSTITUSED